Kas kõik kultuuritöötajad on nähtavad?

Hiljuti teatas kultuuriminister rõõmusõnumi, et 2026. aastast tõuseb kultuuritöötajate, treenerite ja kollektiivijuhtide palk. See on uudis, mis kõlab hästi ning toob kahtlemata leevendust paljudele. Ometi jääb siia varjatud küsimus: kelle palk tegelikult tõuseb?

Faktid:

2026. aastast on Kultuuriministeeriumi haldusalas töötava kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk 1720 eurot. Sama valdkonna töötajate keskmine palk ulatub prognooside järgi 2200 euroni. Tulumaksu muudatused lisavad reaalset tulu veelgi. See on hea ja oluline samm, kuid puudutab ainult riigi palgal olevaid kultuuritöötajaid.

Kuid kuidas on lood sadade kultuurimajade, rahvamajade, kogukonnamajade ja omavalitsuste hallatavate asutuste töötajatega üle Eesti? Nemad on kohalike omavalitsuste palgal ja nende töötasu ei tõuse automaatselt koos riigi otsustega. Kui omavalitsustele ei lisandu lisavahendeid, jäävad sealsed kultuuritöötajad riigi kolleegidest järjest rohkem maha.

Meie liikmete seas on kultuurimajade juhte ja töötajaid, kes teenivad täna alla 1200 euro kuus, kuigi teevad oma tööd sageli 24/7 kogukonna heaks. See ei ole marginaalne küsimus – suurem osa Eesti kultuuritöötajatest on just kohalike omavalitsuste palgal. Kultuur ei toimu ainult pealinnas ja riigi hallatavates asutustes, vaid valdavalt just kohalikes majades, kus igapäevaselt elav pärand, rahvakultuur ja kogukonnaelu kokku saavad.

Nii tekibki olukord, kus ühelt poolt räägitakse „kultuuritöötajate palgatõusust“, kuid tegelikkuses puudutab see vaid osa meie suurt ja pühendunud võrgustikku. Küsimus pole mitte ainult õiglustundes, vaid ka tööjõu liikumises: kas suudame hoida motiveeritud inimesi kohaliku kultuurielu vedajatena, kui nende palk jääb järjest maha nii riigi kui ka erasektori tasemetest?

Paralleeli võib tuua haridussektoriga kui öeldakse „õpetajate palk tõuseb“, siis peetakse silmas kõiki õpetajaid üle Eesti, sõltumata kooli pidajast. Sama selgust ootaks ka kultuurivaldkonnas.

Eesti Rahvamajade Ühing kutsub üles: 

• rääkima avalikkusele selgelt, keda riiklik palgatõus tegelikult puudutab;
• otsima lahendusi, kuidas tagada ka omavalitsuste palgal olevatele kultuuritöötajatele õiglane ja motiveeriv töötasu.

Kultuur on Eesti kestmise alus. See sõltub aga inimestest, kes iga päev rahvamajades, kultuurikeskustes ja kogukondades tööd teevad. Nad väärivad, et neid märgataks ja väärtustataks sama palju kui riigi hallatavaid kolleege.

Eesti Rahvamajade Ühingu juhatus
Ülle Välimäe, Gülnar Murumägi, Kristi Vals