Eesti rahvamajade uuring 2022-2023
Tänapäeva kultuurikontekst on muutunud. Elame turbulentsel ajastul, mil ükski Eestimaa nurgake ei jää puudutamata riigisisestest, üleeuroopalistest ega üleilmsetest protsessidest, sealhulgas majanduslikest, kultuurilistest või poliitilistest kriisidest.
Eesti rahvastik väheneb, vananeb ja koondub Tallinna, Harjumaale ja linnalistesse tõmbekeskustesse. Lisaks Ukraina sõjale ja poliitilisele ebastabiilsusele oleme vastamisi maailmamajanduse muutustega: rohepööre, kliima- ja keskkonnaprobleemid, teaduse ja tehnika kiire areng, mis on juba praegu muutnud kõigi inimeste, kuid eriti noorte ja laste õppimist, tööd ja (kultuuri)tarbimist. Unustada ei saa ka koroonapandeemia mõjusid.
Rahvamajade sotsioloogilise uurimuse eesmärk oli selgitada Eesti ajalooliste kogukondlike kultuurikeskuste – seltsimajade, rahvamajade, kultuurimajade – hetkeseisu, mõju ja tegevusvõimet. Uuritakse, millega tänapäeval rahvamajades tegeldakse: mil määral kasutatakse piirkondades rahvamajade teenuseid ja millised need 21. sajandil on. Samuti kaardistatakse rahvamajade võimalusi ja sõlmprobleeme. Millist sotsiaalset kapitali loovad rahvamajad oma tegevusega tänapäeval? Missuguseid rolle täidab rahvamaja kogukonnas?
Rahvamaja on siinses kontekstis üldmõiste, mis koondab rahva- ja kultuurimaju, kultuuri- ja huvikeskusi, seltsi- ja külamaju, mida kasutatakse nii harrastusliku kui professionaalse kultuuri loomiseks ja vahendamiseks. Edaspidi on tekstis kasutusel rahvamaja kui üldmõiste, nagu on seda määratlenud ka Eesti Rahvakultuuri Keskus.
Autorid tänavad rahvamajade töötajaid – kannatlikke küsimustiku täitjaid ja süvaintervjuudes osalejaid! Suur tänu Eesti Rahvamajade Ühingule, Eesti Rahvakultuuri Keskusele ja Kultuuriministeeriumile mitmekülgse abi eest uuringu valmimisel!
Dr Egge Kulbok-Lattik, KUPUKE Prof Triin Roosalu, Tallinna Ülikool Prof Anneli Saro, Tartu Ülikool
Loe edasi uuringut SIIT
